ETSAÜ aretusprogramm
Viimati uuendatud: 3. juuli 2017 15:19:03

4.3. Sigade geneetiline hindamine

Aretusväärtuse hindamisel kasutatakse faktilisi (pärit algdokumentidest) ja korrigeeritud andmeid (jõudlusnäitajaid, aastaaeg, kari, sugu, grupp, tõug). Karja geneetilise struktuuri soovitud suunas muutmiseks tuleb loomi karja valida geneetilise aretusväärtuse alusel.

Hindamisel kasutatakse BLUP (parim lineaarne moonutusteta prognoos) loomamudelit. Selle mudeli kasutamine põhineb printsiibil, et geneetilise aretusväärtuse hindamiseks kasutatakse kogu infot, mis on looma kohta aretuse keskandmebaasis olemas. Indiviidi genotüüp koosneb ema ja isa genotüübist, mis laieneb kogu täieliku põlvnemisega sugupuule. Aretusväärtuse hindamisel võetakse arvesse looma omajõudlus, tema järglaste, isa ja isapoolsete õdede-vendade, ema ja emapoolsete õdede ja vendade andmed. Emiste ja kultide aretusväärtused korrigeeritakse baasloomade aretusväärtuste keskmisele. Hindamisel on aretusväärtuste täpsuse põhieelduseks võimalikult suur testitud järglaste arv, võimalikult suur eakaaslaste arv, hindamismaterjali juhuslik jaotus tõu piires. BLUP loomamudeli kaudu hinnatakse eesti maatõugu, eesti suurt valget tõugu, nende ristandite ja pieträäni tõugu sigade liha-ja nuumajõudluse suhtelist aretusväärtust (J_SAV), kusjuures hinnatavateks tunnusteks on peki paksus (mm), lihassilma läbimõõt (mm) ja ööpäevane juurdekasv

(g) (Lisa 11, 12). J_SAV hindamisel on efektideks sugu, tõug, hindamisgrupp, pesakond, testimass ja hinnatav loom. Üksikute jõudlusnäitajate osatähtsused J_SAV-s valgetel tõugudel on järgmised: peki paksus 30%, lihassilma läbimõõt 30%, ööpäevane juurdekasv 40%. Pieträäni tõugu sigade puhul on jõudlusnäitajate osatähtsused vastavalt 30, 40 ja 30 %. BLUP loomamudeli kaudu hinnatakse eesti maatõugu, eesti suurt valget tõugu ja nende ristandite viljakusjõudluse suhtelist aretusväärtust (V_SAV). Hinnatavateks tunnusteks ja nende osakaaludeks on elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas (44%), surnult sündinud põrsaste arv pesakonnas (16%), imikpõrsaste hukkumine enne võõrutust (20%), poegimisvahemik (10%) ja nisade arv (10% ) (Lisa 11). Jõudluse suhteline aretusväärtus väljendatakse punktides, kehtestades baasloomade keskmiseks 100 punkti ja standardhälbeks 6 punkti.

Jõudluse suhtelise aretusväärtuse J_SAV ja viljakuse suhtelise aretusväärtuse V_SAV alusel arvutatakse geneetiliselt hinnatavale loomale koondaretusväärtus K_SAV. Koondaretusväärtuses on liha-ja nuumajõudlusel ning viljakusjõudlusel võrdsed osakaalud (50%:50%).