ETSAÜ aretusprogramm
Viimati uuendatud: 3. juuli 2017 15:19:03

Lisa 1

Tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord

Tõuraamatu ja ristandaretussigade aretusregistri mõiste on toodud Euroopa Ühenduste Nõukogu direktiivides 88/661/EMÜ. Aretuslooma tõuraamatusse kandmine vastab põllumajandusloomade aretuse seaduse nõuetele.

EÜ komisjoni otsusega on sätestatud puhtatõuliste tõusigade tõuraamatusse ja ristandaretussigade registrisse kandmise kriteeriumid (otsused 89/502/EMÜ, 89/505/EMÜ).

Tõuraamatusse kantakse vastavalt põllumajandusloomade aretuse seadusele puhasaretussiga,

  • kelle vanemad ja vanavanemad on kantud või registreeritud sellesama tõu tõuraamatusse ning kes ka ise on tõuraamatusse kantud või selles registreeritud või sissekandmiseks kõlbulik;
  • on märgistatud vastavalt põllumajandusloomade aretuse seaduses § 17 ja loomatauditõrje seaduses §11 lõikes 2 kehtestatud korrale;
  • põlvnemine on dokumentaalselt tõestatud ja konsulendi poolt kontrollitud.

Aretusregistrisse kantakse ristandaretussiga, kui ta

  • on märgistatud vastavalt põllumajandusloomade aretuse seaduses § 17 ja loomatauditõrje seaduse § 11 lõikes 2 kehtestatud korrale;
  • põlvnemine on dokumentaalselt tõestatud ja konsulendi poolt kontrollitud.

Peetakse kolme erinevat tõuraamatut:

    1. Eesti suurt valget tõugu sigade tõuraamat (tõutähis - Y)
    2. Eesti maatõugu sigade tõuraamat (tõutähis – L)
    3. Teiste tõugude tõuraamat (pieträän – P, djurok – D, hämpšir - H)

Tõuraamat jaguneb põhiosadeks ja lisadeks. Põhiosa koosneb A ja B osast.

  • A osasse kuuluvad tõupuhtad emised ja kuldid, nendel peavad olema põlvnemisandmed (vähemalt 2 põlvkonda – vanemad, vanavanemad), toodangu andmed (emistel vähemalt üks võõrutatud pesakond, kultidel 1. seemendus) ja karjatesti andmed või geneetiline väärtus.
  • B osasse kuuluvad tõupuhtad emised ja kuldid, kellel on põlvnemisandmed (vähemalt 2 põlvkonda – vanemad, vanavanemad) ja toodangu andmed (emistel – vähemalt 1 võõrutatud pesakond, kultidel 1. seemendus).

Tõuraamatu lisa moodustavad tõupuhtad emikud, nooremised ja noorkuldid. Neil on ära toodud põlvnemisandmed (2 põlvkonda – vanemad, vanavanemad). Tõuraamatu lisasse võib kanda emaslooma, kelle jõudlus vastab vastava tõu aretusprogrammis esitatud miinimumnõuetele.

Aretusregister jaguneb põhiosaks ja lisadeks, põhiosa jaguneb A ja B osaks.

Vastavalt aretusprogrammile kantakse aretusregistrisse L, Y, P, D (tõutähised) tõugude erinevad ristandkombinatsioonid.

  • A osasse kuuluvad ristandaretusemised ja –kuldid, kellel on vanemate ja vanavanemate põlvnemisandmed, toodangu andmed (emistel – vähemalt 1 võõrutatud pesakond, kultidel 1. seemendus), karjatesti andmed või geneetiline väärtus.
  • B osasse kuuluvad ristandaretusemised ja –kuldid, kellel on vanemate ja vanavanemate põlvnemisandmed (emistel vähemalt 1 võõrutatud pesakond, kultidel 1. seemendus). Aretusregistri lisa moodustavad ristandaretuse emikud, noored ristandaretusemised ja noored ristandaretuskuldid, kellel on vanemate ja vanavanemate põlvnemisandmed.

Tõuraamatu ja aretusregistri number moodustatakse sea ametlikust registrinumbrist, mille ette lisatakse vastav tõutähis, tõuraamatu osa tunnus märgitakse registrinumbri järel. Sigade registrinumber koosneb sünnikarja koodist, sea individuaalnumbrist ja sünniaasta kahest viimasest numbrist.

Tõuraamatut ja aretusregistrit peetakse tõuaretusega tegeleva isiku elektroonilises andmebaasis.

Tõuraamatu või aretusregistri loomaks loetakse looma alates momendist, kui ta on kantud keskandmebaasi ja vastab tõuraamatu või aretusregistri osadele esitatud tingimustele.

Tõuraamatus olevatele tõupuhastele aretussigadele ja aretusregistris olevate ristandaretussigade kohta väljastab aretusühistu põlvnemistunnistused looma müümisel tõuloomana. Põlvnemistunnistus on dokument aretuslooma põlvnemise, päritolu, identifitseerimise, jõudluskontrolli ja geneetilise väärtuse kohta. Possu programmiga töötavates karjades liigub ostetud aretussigade põlvnemisinf elektroonselt.

Aretuslooma põlvnemistunnistuse vormi ja aretuslooma saatelehe vormi kehtestab vastavalt põllumajandusloomade aretuse seaduse §27 lõikele 7 Veterinaar- ja Toiduameti Peadirektor. Põlvnemistunnistus väljastatakse aretusühistu poolt müüja tellimusel tõusea ostnud farmile 10 tööpäeva jooksul posti teel. Põlvnemistunnistus on kehtiv kui ta on kontrollitud ja allkirjastatud aretusühistu aretusspetsialisti poolt.

Põlvnemistunnistuse väljastamiseks peab tõulooma müüja esitama aretusühistule järgmised algandmed: sea tätoveeringu numbrid, individuaalnumber, isa number ja nimi, sünni kuupäev, tõug, sugu, ostja andmed (aadress, nimi).

Tõuraamatusse ja aretusregistrisse võetud sigade arvu kohta väljastab andmebaasi haldaja vastavalt aretusühistu nõudmisele aretusühistule õiendi, milles on nõutud kuupäeva seisuga ära toodud sigade arv tõuraamatu ja aretusregistri osade kaupa. Tõuraamatu ja aretusregistri õigsuse kontroll on sellest tulenevalt otseses seoses põlvnemis- ja jõudlusandmete kontrolliga.

Pädevatel riiklikel ametiasutustel võimaldatakse juurdepääs andmebaasi ja farmidesse, et kontrollida tõuraamatusse ja aretusregistrisse kandmise, märgistamise, põlvnemise, toodangu- ja testiandmete õigsust.