ETSAÜ aretusprogramm
Viimati uuendatud: 3. juuli 2017 15:19:03

Lisa 10

Searümpade hindamise metoodika

Baasaretusfarmidest prakeeritud testitud tõutuumiku emiste üleskasvatatud kultide rümbad hinnatakse lihatööstustes. Sellega saadakse lihajõudluse näitajad seemendusjaama kultide ja farmidesse müüdud kultide vendade kohta. Samuti määratakse aretusühistu liikmesfarmide tapamajades erinevate ristamisskeemidega saadud ristandsigade rümpade kvaliteeti.

Sead tapetakse lihatööstuses/tapamajades, rümbad poolitatakse läbisaagimisega piki selgroolülisid. Käesolevas metoodikas mõistetakse rümba all tapetud sea lihakeha , mis on veretustatud ning millelt on eemaldatud siseelundid, harjased, siserasv, neerud, neerurasv, suguelundid, keel, pea- ja seljaaju, saba, diafragma, pea kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt, esijalad randmeliigesest ning sõrad.

Tapasoojad rümbad kaalutakse tapatsehhis vähemalt 45 minuti jooksul sea veretustamise alustamisest arvates vahetult enne jahutuskambrisse saatmist 0,1 kilogrammise täpsusega. Vahetult kaalumisoperatsiooni eel või pärast määratakse searümba tailihasisalduse protsent. Selleks kasutatakse Eestis kasutamiseks lubatud tailihasisalduse arvutamise valemeid. Farmidele, kes viivad nuumsigu tapule Atria Eesti AS Valga Lihatööstusesse, AS HKScan Estonia Rakvere Lihakombinaati ja OÜ Saaremaa Lihatööstusesse, määratakse rümba tailihasisaldus taimõõturitega Ultra FOM 300. Teistes lihatööstustes ja tapapunktides kasutatakse katsesigade tailihaprotsendi määramiseks intraskoopi (vt. intraskoobi kasutusjuhend).

Rümbad jaotatakse tailihasisalduse alusel SEUROP süsteemi järgi.

Jahtunud rümbad mõõdetakse ja hinnatakse jahutuskambris pärast tapmist 24 (+/- 4) tunni jooksul järgmiste näitajate järgi:

  1. Rümba pikkus mõõdetakse mõõdulindiga 2 kohast sentimeetrites:
    • rümba pikkus I – rümba rippuvalt poolküljelt häbemeluu kraniaalsest servast (os pubis) kuni kaelalüli (atlas) kraniaalse servani;
    • rümba pikkus II – rümba rippuvalt poolküljelt häbemeluu kraniaalsest servast (os pubis) kuni rinnaku ja esimese roide ühenduskohani.
  2. Seljapeki paksus mõõdetakse joonlauaga selja keskjoonelt millimeetrites koos nahaga 4 kohast:
    • turja seljapeki kõige paksemast kohast;
    • 6. – 7. roide vahekohalt;
    • seljapeki kõige õhemast kohast;
    • landelt (m. glutaeus medius) seljapeki kõige õhemast kohast;
    • keskmine seljapeki paksus on nende nelja mõõdu keskmine.
  3. Lihassilma pindala – s. o. selja pikima lihase (m. longissimus dorsi) ristlõikepindala ruutsentimeetrites.
    • Rippuvas asendis oleva rümba parem poolkülg poolitatakse 13. ja 14. selgroolüli vahekohalt
    • Statiivile asetatud digitaalfotoaparaadiga pildistatakse lahtilõigatud lihassilma ja tema peale jäävat peki pindala.
    • Digifotod salvestatakse salvestuskaardilt arvutisse ja spetsiaalse lihassilma mõõtmise programmiga Scan Star määratakse lihassilma pindala, pekipindala ja landelihase (m. glutaeus medius) peal ja ees olevad küljepeki paksused.
    • Arvutatakse pekipindala ja lihassilma suhe - lihasuse indeks (LI).´LI = peki pindala cm2 / lihassilma pindala cm2
  4. Lihakvaliteedinäitajana määratakse pH-väärtus portatiivse pH-meetriga 24 (+/-4) tundi või 45 minutit pärast sea tapmist jahutuskambris rippuval jahtunud rümba paremalt poolküljelt 13.–14. selgroolüli vahekohalt selja pikimast lihasest (m. longissimus dorsi).

 

Tabel 4. pH väärtused lihakehade hindamisel

  Tapajärgne aeg
45 minutit 24(+/-4) tundi
PSE liha (hele, pehme,vesine) <5,79 <5,59
Normaalne liha 5,8 - 6,39 5,6 - 6,29
DFD - (tume, tihe, kuiv) >6,4 >6,3

Intraskoobi iseloomustus, kasutusjuhend

Intraskoop on mehhaaniline, püstoli-kujuline searümpade tailihamõõtur (vt joonis 1), mis varustatud kuusnurkse optilise sondiga laiusega 12 mm ja mille tipus on teravik naha läbistamiseks (nr 1. joonisel 1). Tailihamõõtur on varustatud liikuva millimeeterskaalaga trumli (nr 3.), patareidega käepideme (nr 5.) sees, nimetissõrme alla jääva lülitiga (nr 6.), valgusallikaga sondi tera-poolses (nr 2.) otsas ning aknakesega käepidemepoolses otsas (nr 4.), mille kaudu on klassifitseerijal võimalik näha, kust kulgeb sea seljas peki ja välisfilee vaheline piirjoon.


Joonis 9. Intraskoop (1. – teravik, 2. – aken koos valgusallikaga, 3. – millimeeterskaalaga trummel, 4. – aken, 5. – käepide, 6. – lüliti)

 

Tailihasisalduse määramine Intraskoobiga

Korrektne Intraskoobiga mõõtmise koht on sea vasaku poolrümba seljal viimase rinnalüli ja esimese nimmelüli vahe kohal 7 cm rümba poolitusjoonest.

Enne sondi sisestamist poolrümba selga, keerab klassifitseerija mõõteskaalaga trumli tagasi, teeb kindlaks viimase rinnalüli asukoha searümba seljal, asetab nurklaua selle ja esimese nimmelüli vahele. Nurklaua lühem külg, mis peab olema 7 sentimeetri pikkune, näitab ära korrektse mõõtmiskauguse rümba poolitusjoonest. Intraskoobi sondi teravik surutakse läbi searümba naha selles kohas, kuhu ulatub nurklaua 7 cm pikkune külg.

Sond surutakse läbi naha võimalikult risti nahapinna suhtes (joonis 10). Edasi vajutab klassifitseerija lülitile, misjärel hakkab seadmes põlema valgusallikas. See võimaldab klassifitseerijal aknasse (vt joonisel 10 kujutatud ringi) vaadates eristada rümba seljas lihaskoe (punast värvi, nr 1. joonisel 10) ja seljapeki (valget värvi, nr 3. joonisel 10) vahelist piirjoont. Klassifitseerija seab sondi tera lähedal asuvale aknakesele (nr 2. joonisel 10) märgitud joonega eelmainitud piirjoone kohakuti, selleks sondi sügavamale lihasse surudes või väljapoole tõmmates. Kui seadme aknale kantud musta värvi joon ja välisfilee ja seljapeki vaheline piirjoon (nr 2. joonisel 10) on kohakuti seatud, keerab klassifitseerija mõõteskaalaga trumli vastu rümba välispinda. Seejärel loeb klassifitseerija trumli mõõteskaalalt seljapeki paksuse millimeetrites, tõmbab seadme sondi rümbast välja ning märgib mõõtetulemuse üles. Seljapeki paksuse võib sisestada koheselt arvutisse või tehniliste võimaluste puudumisel märkida üles käsitsi rümba tapanumbri järele.


Joonis 10. Nurklaua kasutamine korrektse mõõtmiskoha määramiseks (1. – tailiha, 2. – lihas- ja rasvkoe vaheline piirjoon, 3. – seljapekk)

 

Tailihasisalduse arvutamiseks seadmega Intraskoop saadud tulemust kasutades on vaja järgnevat valemit:

ŷ = 69,09083 – 0,74785 X, kus

ŷ = rümba hinnanguline tailihasisaldus,
X = seljapeki (sh kamara) paksus millimeetrites, mõõdetuna viimase (kaudaalse) rinnalüli ning esimese nimmelüli vahe kohalt 7 cm rümba poolitusjoonest

Intraskoobi mõõteskaalalt on pekipaksust võimalik lugeda kuni millimeetritäpsusega. Mõõtetulemuse langemisel vahemikku 5-30 millimeetrit varieeruvad tailihasisalduse näitajad vastavalt 65,4 protsendist 46,7 protsendini kümnendikeni ümardamise korral (vt järgnev tabel).

Tabel 5. Tailihasisalduse muutumine lähtuvalt Intraskoobi mõõtmistulemustest

Pekipaksus, mm Tailihasisaldus rümbas, % Tähis Pekipaksus, mm Tailihasisaldus rümbas, % Tähis
5 65,4 S 18 55,6 E
6 64,6 S 19 54,9 U
7 63,9 S 20 54,1 U
8 63,1 S 21 53,4 U
9 62,4 S 22 52,6 U
10 61,6 S 23 51,9 U
11 60,9 S 24 51,1 U
12 60,1 S 25 50,4 U
13 59,4 E 26 49,6 R
14 58,6 E 27 48,9 R
15 57,9 E 28 48,2 R
16 57,1 E 29 47,4 R
17 56,4 E 30 46,7 R