ETSAÜ aretusprogramm
Viimati uuendatud: 3. juuli 2017 15:19:03

Lisa 11

Eesti suurt valget tõugu ja eesti maatõugu sigade geneetilise hindamise metoodika

Seaduslikud alused

Valgetest tõugudest sigade aretusväärtuse geneetiline hindamine toimub vastavalt põllumajandus- loomade aretuse seadusele ja Eesti Tõusigade Aretusühistu aretusprogrammile „Marmorliha“.

Hindamise üldsätted

Geneetiline hindamine toimub tihedusega vastavalt võimalusele kord nädalas, kuid mitte vähem kui 45 korda aastas. Aretusväärtused hinnatakse eesti maatõugu ja eesti suurt valget tõugu sigade, nende esimese põlvkonna ristandite ning tagasiristatud loomade andmete alusel.

2015-2020. a võetakse geneetilisel hindamisel baasloomadeks sead, kes on sündinud 2010. aastal. 2020-2025. a on vastavalt baasloomadeks 2015. aastal sündinud sead.

Jõudlustunnuste geneeti line hindami ne

1. Lähteandmed

Hindamisel kasutatakse jõudlusinformatsioonina alates 1998. a sündinud ja karjatestil testitud loomade andmeid ning põlvnemisinformatsioonina nende loomade kogu teadaolevat põlvnemist tingimusel, et nii sea isa kui ka ema on andmebaasis nõuetekohaselt registreeritud.

Registreeritakse järgmisi andmeid: loom, sugu, tõug, ema, isa, sünniaeg, sünnifarm, karjatesti teostamise koht ja aeg, testi läbiviija, mass testil (kg), seljapeki paksuse esimene mõõde Piglog 105ga (mm) –x1 (vt. “Sigade karjatesti metoodika”), seljapeki paksuse teine mõõde (mm) - x3, lihassilma läbimõõt (mm) – x2, tailiha sisaldus (%).

Looma jõudlusandmed on sobivad geneetiliseks hindamiseks järgmistel tingimustel:

  • hinnatava looma eellased on kontrollitud kolme põlvkonna ulatuses põlvnemisandmete järgi;
  • isa õigsus on kontrollitud ema seemendusandmetest;
  • looma sünniaeg on kontrollitud ema poegimisandmetest;
  • mõõdetud sea sünnikuupäeva ja vanemate sünnikuupäeva vahe on suurem kui 300 päeva;
  • karjatesti läbiviijateks on Eesti Tõusigade Aretusühistu poolt tunnustatud konsulendid;
  • mõõdetud sea näitajad on piirides:
    • vanus testimise ajal 120 - 220 päeva
    • 100le kg-le taandatud ööpäevane juurdekasv > 425 g/ööpäevas
    • mass testimisel <150 kg
    • seljapeki paksus 7 – 20 mm
    • seljalihase läbimõõt 30 – 70 mm

2. Aretustunnused

Jõudlustunnustest hinnatakse eraldi seljapeki paksust (mm), seljalihase läbimõõtu (mm) ja ööpäevast juurdekasvu (g/ööpäevas).

3. Andmete hindamiseelne korrigeerimine

Eelkorrektuur tehakse ööpäevasele juurdekasvule, mis taandatakse sea elusmassi 100 kg-le valemiga:

JK100 = (100-T_MASS)* 3.72 +T_MASS* 1000 /(T_VANUS),
kus JK100 – 100-le kg-le taandatud juurdekasv, T_MASS – looma mass karjatestil kilogrammides, T_VANUS – looma vanus karjatestil päevades

4. Geneetilised parameetrid

Valget tõugu sigade geneetilised ja fenotüübilised jõudlustunnuste vahelised korrelatsioonid ning päritavuskoefitsiendid on tabelis 6.

 

Tabel 6. Geneetilised ja fenotüübilised parameetrid valgetele tõugudele

Tunnused Päritavus- koefitsiendid Geneetiline korrelatsioon
Ööpäevane juurdekasv, g/ööpäevas Seljapeki paksus, mm Seljalihase läbimõõt, mm
Ööpäevane juurdekasv, g/ööpäevas Fenotüübiline korrelatsioon 0,06 0,10 -0,05
Seljapeki paksus, mm 1,71 0,28 - 0,05
Seljalihase läbimõõt, Mm -1,16 -0,13 0,21

Tabelis on toodud päritavuskoefitsiendid ööpäevasele juurdekasvule (0,06), seljapeki paksusele (0,28) ja seljalihase läbimõõdule (0,21).

5. Hindamismudel

Jõudlustunnuste geneetiliste parameetrite arvutamisel ja geneetilisel hindamisel kasutatakse mitme tunnusega BLUP-loomamudelit, kus igale hindamises osalevale loomale leitakse konkreetse tunnuse aretusväärtus.

Kasutatakse järgmist mudelit:

Yijklmno=μ+Ai+Bj+Ck+Dl+Hm+Fn+ Go+eijklmno,

Kus Y – tunnus
μ – üldkeskmine
Ai – looma sugu (fikseeritud efekt)
Bj – looma tõug (fikseeritud efekt)
Ck – kari*aasta*aastaaeg koosmõju (juhuslik efekt)
Dl – pesakonnagrupp (juhuslik efekt)
Hm – massi regressioon karjatestil (ei kasutata ööpäevase juurdekasvu puhul)
Fn - looma enda mõju (aditiivne geneetiline efekt)
Go– karjatesti läbiviija ehk konsulent (fikseeritud efekt)
eijklmn- jääk

6. Geneetiline alus

Geneetilise hindamise aluseks võetakse loomad, kes on sündinud 2010. aastal.

7. Suhtelise aretusväärtuse arvutamine

Kõikidele jõudluse tunnustele arvutatakse suhteline aretusväärtus, mis väljendatakse punktides, kehtestades baasloomade aretusväärtuste keskmiseks 100 punkti ja standardhälbeks 6 punkti, kusjuures seljapeki paksus esitatakse pöördskaalal, mille tulemusel aretuslikult soovitud SAVd on üle 100 punkti.

8. Üldaretusväärtuse moodustamine

Suhteline jõudluse aretusväärtus J_SAV väljendatakse punktides, kehtestades baasloomade aretusväärtuste keskmiseks 100 punkti ja standardhälbeks 6 punkti ning milles sisalduvad seljapekipaksuse, seljalihase läbimõõdu ja ööpäevase juurdekasvu suhtelised aretusväärtused kaaludega vastavalt 30%, 30% ja 40%.

Jõudlusindeks arvutatakse hindamises mitteosalenud loomadele nende vanemloomade üldaretusväärtuse alusel.

9. Aretusväärtuste esitamine

SSuhtelised aretusväärtused esitatakse kõikidele hindamises osalenud loomadele, igale jõudlustunnusele eraldi ja suhtelise jõudluse üldaretusväärtusena ning esitatakse J_SAVi usaldusväärsus.

10. Aretusväärtuse usaldusväärsus

Aretusväärtuse usaldusväärsus väljendab tõese ja hinnatud aretusväärtuse vahelist korrelatsiooni, mille arvutamise aluseks on tunnuse päritavus ja kasutatud informatsiooni maht.

11. Hindamistulemuste avaldamine

Seemendusjaama kultide jõudluse suhtelised aretusväärtused avaldatakse, kui kuldi hindamises on vähemalt kahes erinevas karjas oleva vähemalt 20 järglase jõudlusandmed. Vähem kui 20 testitud järglase ja/või kahes erinevas karjas testitud kultide aretusväärtused avaldatakse testkultide järjestuses.

Viljakustunnuste geneetiline hindamine

1. Lähteandmed

Hindamisel kasutatakse viljakusinformatsioonina alates 1990. aastast poeginud emiste pesakonnaandmeid ning põlvnemisinformatsioonina nende loomade kogu teadaolevat põlvnemist tingimusel, et nii sea isa kui ka ema on andmebaasis nõuetekohaselt registreeritud.

Kõik valgete tõugude omavahelised ristandid taandatakse hindamisel üheks ristandtõuks. Registreeritakse järgmisi andmeid: loom, sugu, tõug, ema, isa, sünniaeg, sünnifarm, poegimise koht ja aeg, seemenduskult antud pesakonna saamiseks, seemenduskuldi tõug, seemendusmeetod, elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas, surnult sündinute arv pesakonnas, hukkunud imikpõrsaste arv pesakonnas, poegimisvahemik, karjatestil loetud nisade arv kokku.

Looma viljakusandmed on sobivad geneetiliseks hindamiseks järgmistel tingimustel:

  • hinnatava looma eellased on kontrollitud kolme põlvkonna ulatuses põlvnemisandmete järgi. Sealhulgas kontrollitakse looma põlvnemise vastavust ema poegimisandmetega;
  • isa õigsus on kontrollitud ema seemendusandmetest;
  • looma sünniaeg on kontrollitud ema poegimisandmetest;
  • seemendusmeetod on registreeritud;
  • sea näitajad on piirides:
    elusalt sündinud põrsaste arv pesakonnas < 25 põrsast

2. Aretustunnused

Viljakustunnustest hinnatakse pesakonna kohta elusalt sündinud, surnult sündinud, hukkunud imikpõrsaste arvu ning poegimiste vahelist perioodi päevades ja karjatestil loetud nisade arvu kokku.

3. Andmete hindamiseelne korrigeerimine

Andmeid ei korrigeerita.

4. Geneetilised parameetrid

Valget tõugu sigade geneetilised ja fenotüübilised viljakustunnuste vahelised korrelatsioonid ning päritavuskoefitsiendid on tabelis 7.

 

Tabel 7. Geneetilised ja fenotüübilised parameetrid valgetele tõugudel

Tunnused Päritavus-koefit-siendid Geneetiline korrelatsioon
Elusalt sündinud põrsaid pesakonnas Surnult sündinud põrsaid pesakonnas Hukkunud imikpõrsaid pesakonnas Poegimis-vahemik, päeva Nisade arv kokku
Elusalt sündinud põrsaid pesakonnas Feno-tüübiline korre-latsioon 0,12 0,23 0,42 -0,15 0,07
Surnult sündinud põrsaid pesakonnas 0,07 0,05 0,48 -0,04 -0,04
Hukkunud imik- põrsaid pesakonnas 0,18 0,06 0,06 -0,22 -0,22
Poegimis-vahemik, päeva -0,49 -0,04 -0,31 0,03 0,08
Nisade arv kokku 0,03 0,00 -0,04 0,11 0,28

Tabelis on toodud päritavuskoefitsiendid viljakustunnustele: elusalt sündinud põrsaste arvule (0,12), surnult sündinud põrsaste arvule (0,05), hukkunud imikpõrsaste arvule (0,06), poegimisvahemikule päevades (0,03), nisade arvule kokku (0,28).

5. Hindamismudel

Viljakustunnuste geneetiliste parameetrite arvutamisel ja geneetilisel hindamisel kasutatakse mitme tunnusega BLUP-loomamudelit, kus igale hindamises osalevale loomale leitakse konkreetse tunnuse aretusväärtus.

Kasutatakse järgmist mudelit:

Ylmnopst=μ+Al+Bm+Cn+Do+Gp+ Is+Jt+elmnopst

Kus Y – tunnus
μ – üldkeskmine
Al – looma tõug (fikseeritud efekt)
Bm – kari*aasta*aastaaeg koosmõju efekt (juhuslik efekt)
Cn – pesakonna tüüp (fikseeritud efekt)
Do– seemendusmeetod (fikseeritud efekt)
Gp – poegimiste arv emisel (mitmes pesakond emisel) (fikseeritud efekt)
Is – emisele mõjuv keskkond (juhuslik efekt)
Jt – looma enda mõju (aditiivne geneetiline efekt )
elmnopst - jääkefekt

6. Geneetiline alus

Geneetilise hindamise aluseks võetakse loomad, kes on sündinud 2010. aastal.

7. Suhtelise aretusväärtuse arvutamine

Kõikidele viljakuse tunnustele arvutatakse suhteline aretusväärtus, mis väljendatakse punktides, kehtestades baasloomade aretusväärtuste keskmiseks 100 punkti ja standardhälbeks 6 punkti, kusjuures surnultsündinud, hukkunud imikpõrsad ja poegimisvahemik esitatakse pöördskaalal, mille tulemusel aretuslikult soovitud SAVd on üle 100 punkti.

8. Üldaretusväärtuse moodustamine

Suhteline viljakuse aretusväärtus V_SAV väljendatakse punktides, kehtestades baasloomade aretusväärtuste keskmiseks 100 punkti ja standardhälbeks 6 punkti ning milles sisalduvad elusalt sündinud, surnult sündinud, hukkunud imikpõrsaste arvu, poegimivahemiku ja nisade arvu suhtelised aretusväärtused kaaludega vastavalt 44%, 16%, 20%, 10% ja 10%.

Viljakusindeks arvutatakse hindamises mitteosalenud loomadele nende vanemloomade üldaretusväärtuse alusel.

9. Aretusväärtuste esitamine

Suhtelised aretusväärtused esitatakse kõikidele hindamises osalenud loomadele, igale viljakustunnusele eraldi ja suhtelise viljakuse üldaretusväärtusena ning esitatakse V_SAVi usaldusväärsus.

10. Aretusväärtuse usaldusväärsus

Aretusväärtuse usaldusväärsus väljendab tõese ja hinnatud aretusväärtuse vahelist korrelatsiooni, mille arvutamise aluseks on tunnuse päritavus ja kasutatud informatsiooni maht.

11. Hindamistulemuste avaldamine

Seemendusjaama kultide viljakuse suhtelised aretusväärtused avaldatakse kui kuldi jõudluse hindamistulemused vastavad avaldamistingimustele.

Koondaretusväärtus

1.Koondaretusväärtuse moodustamine

Valget tõugu sigade suhteline koondaretusväärtus K_SAV väljendatakse punktides, kehtestades baasloomade aretusväärtuste keskmiseks 100 punkti ja standardhälbeks 6 punkti ning milles sisalduvad jõudluse suhteline üldaretusväärtus (J_SAV) ja viljakuse suhteline üldaretusväärtus (V_SAV) kaaludega vastavalt 50% ja 50%.

2. Hindamistulemuste avaldamine

Seemendusjaama kultide suhtelised koondaretusväärtused avaldatakse, kui koondaretusväärtuse komponendid vastavad avaldamistingimustele.