ETSAÜ aretusprogramm
Viimati uuendatud: 3. juuli 2017 15:19:03

Lisa 13

Sigade kunstlik seemendus

Kunstlik seemendus on üks põhilisematest taastootmise tehnoloogiatest. Kunstliku seemen- duse puhul seemendatakse indlevaid emiseid kultidelt eelnevalt kogutud spermaga. Kunst- liku seemenduse kaudu on võimalik levitada parimat aretusmaterjali.

Kunstliku seemenduse abil on võimalik tõsta valiku intensiivsust ning täpsust s. t. rohkem in- formatsiooni aretusväärtuste hindamiseks. Kasutades kunstlikku seemendust on võimalik jagada paljude karjade vahel parimate farmide parimaid kulte.

Eesti Tõusigade Aretusühistu propageerib kunstliku seemenduse kasutamist ning annab nõu ja õpetust kunstliku seemenduse kui meetodi kasutamiseks – viib läbi seemendajate koolitamist.

Tutvustamisel on ka kunstliku seemenduse meetod – emakasisene seemendus (ESS).

 


EESTI TÕUSIGADE ARETUSÜHISTU SEEMENDUSJAAM

Sperma tellimine ja seemendusalane konsultatsioon

Tel. fax: 7 352 198,
GSM 372 53229213
E – post:

Seemendusjaama kuldid valitakse Eesti Tõusigade Aretusühistu aretusspetsialisti poolt ainult tunnustatud baasfarmide karjadest lähtudes aretusprogrammi eesmärkidest. Vajadusel imporditakse uusi kuldiliine teiste riikide tunnustatud aretuskarjadest.

Enne seemendusjaama karja toomist läbivad kuldid karantiini vastavalt maakonna peaveterinaararsti poolt kehtestatud nõuetele. Karantiini läbimise kohta koostatakse akt, milles on kirjas läbiviimise aeg, koht, vastutavad isikud, teostatud veterinaarsed menetlused ja laboratoorsed uuringud ning lõppotsus.

Kultide liikumine seemendusjaama karja ja karjast välja ning kuldisperma laboratoorse töötlemise andmed registreeritakse Possu programmiga. Andmete esitamise vajadusel tehakse programmist vajalikud väljatrükid. Lisaks elektroonilisele andmekogule on seemendusjaama algdokumentideks karjasoleva kuldi põlvnemistunnistus ja sperma laboratoorse töötlemise tööleht (lisatud näidis).

Seemendusjaama kulte kontrollitakse regulaarselt sperma kvaliteedi, seemendustulemuste ja anomaaliate esinemiste suhtes vastavalt jõudluskontrolli andmetele.

Kontrolltulemustest lähtuvalt vahetatakse baasaretusfarmide jaoks ettenähtud seemen- dusjaama kuldid välja järjest paremate aretusväärtustega noorkultidega.

Kultide tunnustamine seemendusjaamas toimub regulaarselt iga kuue kuu tagant aretuskomisjoni poolt vastavalt aretusseadusele (Lisa 4).

Hinnatakse:

  • sperma kvaliteeti;
  • kuldi sigimisvõimet ja pesakondade suurust (puhasaretuses ja ristandkarjades);
  • kuldi järglasi (puhasaretuses ja ristandkarjades);
  • kuldi välimikku ja arengut.

Kõrge aretusväärtusega kulte kasutataks seemendusjaamas kuni parema aretusväärtusega kultide leidmiseni.

Kuldisperma, selle käsitlemine kuldijaamas

Kultidelt võetud spermat kontrollitakse laboris aparatuuriga Spermvision, mille käigus määratakse sperma värvus, konsistents, lõhn, lisandite olemasolu jm. näitajad ning tehakse mikroskoopilised uuringud spermide liikumisaktiivsusele ja anomaaliate esine- misele. Samuti määratakse ejakulaadi maht ja tihedus. Tihedus, s.t spermide arv mm3 kohta,

kõigub erinevatel kultidel 100 000 kuni 700 000-ni. Et ühe spermadoosi jaoks on vaja vähemalt 2,5 miljardit spermi, tuleb iga kul-

disperma kohta eraldi määrata kindlaks lahjendusmäär.

Töödelda ja turustada võib ainult kvaliteedinõuetele vastavat spermat. Kuldisperma kvali- teeti jälgitakse 24, 48 ja 72 tundi pärast töötlemist kolme kontrollprooviga.

Sperma konserveerimine.

Et kvaliteetse värske sperma säilivusaeg on piiratud, pikendatakse spermide eluiga ja viljastamisvõimet aeglase jahtumise ja lahjendamise abil. Sperma säilitustempera- tuur peab püsima 17 C ° juures, kontsentratsioon peab olema 2,5 – 3 miljardit spermi doosis. Nende abinõude eesmärgiks on spermide viimine munand- imanuses valitseva keskkonna sarnasesse keskkonda. Selleks tuleb spermide ainevahetus- ja liikumisaktiivsust piirata.

Seega on väga oluline hoida spermat kahjustavate mõjude eest sperma võtmise, töötlemise, transportimise ja säilitamise ajal kuni selle kasutamiseni.

Sperme ei tohi kahjustada suured temperatuuri kõikumised, külmašokk, valgusmõju, vesi, desinfitseerimisained, veri jms. Teisalt ei tohi nende liikumisaktiivsust liiga vara suurendada (tugev raputamine, temperatuuritõus).

Pärast lahjendusaine lisamist jagatakse kuldisperma 90-100 ml doosidesse ning pakitakse plastiktuubidesse. Seejärel tuleb tuubid märgistada kleebisega, millel on kuldi nimi, identifitseerimisnumber, tõug ja kuupäev.