ETSAÜ aretusprogramm
Viimati uuendatud: 3. juuli 2017 15:19:03

Lisa 6

Põllumajanduslooma, keda soovitakse tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, identifitseerimise ja selle üle arvestuse pidamise kord

Tõuraamatusse või aretusregistrisse kantav loom identifitseeritakse vastavalt põllumajandusloomade aretuse seaduse § 17-le ja põllumajandusministri määruse nr. 128 § 5-le.

Loomaomanik identifitseerib põllumajanduslooma, keda ta soovib tõuraamatusse või aretusregistrisse kanda, ööpäeva jooksul põllumajanduslooma sündimisest alates ja peab põllumajandusloomade identifitseerimise üle arvestust aretusprogrammiga kehtestatud korras. Jõudluskontrolli alustes farmides, kus tegeletakse sigade aretusega, tätoveeritakse või pannakse plastmärgis pesakonna numbriga karja uuendamiseks tunnustatud loomade järglaste vasakusse kõrva 24 tunni jooksul looma sündimisest arvates. Looma paremasse kõrva tätoveeritakse baasaretusfarmides hiljemalt võõrutuse ajal ema individuaalnumber. Aretuskarjades peavad karja uuenduseks valitud põrsad olema võõrutusel identifitseeritavad kas pesakonna numbri või ema numbri järgi. Testimisel kinnitatakse valitud noorsea vasakusse kõrva registrinumbriga plastikust kõrvamärk. Registrinumber on sea unikaalne number kogu Eestis. Registrinumber koosneb sea sünniehitise koodist, sea individuaalnumbrist ja sea sünniaasta kahest viimasest numbrist. Põhikarja emiste ja kultide põlvnemise ja toodangu andmed registreeritakse individuaalnumbri alusel jõudluskontrolli algarvestusdokumentides ning andmed edastatakse tähtaegselt keskandmebaasi. Sea viimisel teise karja peab siga olema märgistatud kas kõrvamärgi või tätoveeringuga. Märgistuses peab kajastuma selle karja kood, kus siga paiknes enne teise karja viimist. Sea kõrvamärk on valmistatud plastikust ja kinnitatakse sea vasakusse kõrva aplikaatortangidega. Sigade individuaalne märgistamine ja valik omakarja täienduseks põhikarja toimub testimisel, osades karjades võõrutusel. Põhikari on emised ja kuldid, keda peetakse põrsaste tootmiseks. Tõuraamatu ja aretusregistri loomaks loetakse looma alates momendist, kui ta vastab tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise tingimustele ning on kantud Jõudluskontrolli Keskuse aretuse keskandmebaasi.

Tõuraamatu või aretusregistri vastavasse ossa kannab Jõudluskontrolli Keskus sea vastavalt metoodikale ja protseduurile, mis tuleneb „Tõuraamatusse või aretusregistrisse kandmise alused ja tõuraamatu või aretusregistri pidamise kord“ nõuetest (lisa1). Tõuraamatus või aretusregistris oleva sea identifitseerimiseks moodustatakse andmebaasis number, mis koosneb tõutähisest, sea ametlikust registrinumbrist ja tõuraamatu osa tähisest. Aretusühistul ja Jõudluskontrolli Keskusel on õigus kasutada tõuraamatusse ja aretusregistrisse kantud andmeid vastastikusel kokkuleppel.